Uudised

Kedrafest 2017
teisipäev, 01. detsember 2009 :: 23:27
Kategooria: Näitused

2009 ERM näituse info


Näitus ERM Raadi mõisapargi jääkeldris oli avatud novembri lõpuni. Välja olid pandud imeilusad valgepitsilised väga erinevates koekirjades käterätikud ja muud vahvad tekstiilid. Imetlemist väärt olid ka jääkeldri maakivist ja punasest tellisest seinad ning nendega harmoneeruv setupitsiline pabersavist keraamika. Lisainfo http://www.erm.ee/

Postitas: ailipalm

Näitust ja keraamika valmistamisprotsessi kirjeldav tekst:

Näitus heidab pilgu ühe setu suguvõsa ja tema sõprade käsitööle, näidates setu kultuuri kestmist, järjepidevust ja hoidmist. Pitsimustrite kasutamine Aili Palmi keraamikas näitab, kuidas on võimalik  kultuuripärandit tänapäevastada ja loovalt edasi arendada. Näeme erinevate tehnikate ühendamise võimalikkust kaasaegses kunstis ja käsitöös. Keraamikal on välja toodud Setumaa traditsioonilised ornamendid ja mustrid. Näitust toetasid Setumaa riiklik kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Seto Talumuuseum.

Miks just keraamiline mass on hea materjal pitsi jäädvustamiseks? Sest savil on võime moodustada koos veega taignataolist massi, mida on võimalik soovi kohaselt vormida. Seejuures säilib antud vorm kuivamis- ja põletusprotsessis muutumatult. Ning savi mehhaaniline tugevus säilib peale kuivamist ja põletamist. Näitusel eksponeeritud kõrgkuumuskeraamika on põletatud t´1240-1300´. Sellega saavutatakse savi maksimaalne tihenemine, mis tagab toodete kestvuse ja vastupidavuse. Oma unikaalloomingus on Aili Palm eelistanud kõrgkuumus-keraamikat tänu selle kvaliteedile. Näitusekeraamika valmistamiseks on kasutatud kahte erinevat keraamilist massi, kus plastiliseks materjaliks on savi. Käsitreimisel on kasutatud valget keraamilist massi. Samuti on valget keraamilist massi kasutatud vormi peal modelleeritud esemete valmistamisel. Esemete valmistamisel on kasutatud ka vormi pressimist ja rullitehnikat. Valgest savimassist valmistatud toodetel enne glasuuripõletusprotsessi tehtud eelpõletus (õhkkuivaks kuivatatud toodete põletamine enne nende glasuurimist) t´900´. Tooted on siis poorsed ja imavad kergesti vett, mis hõlbustab glasuurimist. Osaliselt on Aili tööd põletatud elektrilises keraamikaahjus. Elektriahjus on põletus neutraalne, reduktsioonpõletust seal läbi viia ei saa. Seetõttu soovitud tulemuse saamiseks oli vajalik glasuuripõletused läbi viia puuküttega keraamikapõletusahjus. Puukütusega ahi on hinnatud põlemisel tekkiva pika tuleleegi tõttu. Näitusetööde tarvis tehti Värskas, Seto Talumuuseumi puupõletusahjus kahe aasta jooksul kokku kaks põletust. Üks soolapõletus ja teine pabersavitööde glasuuripõletus (Glasuuripõletus on eelnevalt ettepõletatud ja seejärel  glasuuritud toodete põletus, mille käigus moodustunud glasuur kinnistub tootele). Kõrgkuumuskeraamika glasuuripõletuse käigus tekib glasuuri ja savikeha vahele neid ühendav puhverkiht - glasuur on osaliselt tunginud savikehassse. Dekoreerimisel  kasutatud saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide. Glasuur kantud esemetele pintsliga, kasutatud ka sissevalamist.
Esimese põletuse eesmärgiks puuküttega ahjus oli saada soolaglasuuriga näitusetööd. Soolaglasuur on t´1160-1350´ keedusoola toimel ahju keskkonnas tekkiv läbipaistev kivinõuglasuur. Soolaglasuur võeti tarvitusele Saksamaal 12.sajandil ning on olnud oma ökonoomsuse tõttu laialt kasutatav, eelkõige tarbekeraamika valmistamisel kuni 20 saj keskpaigani. Tänapäeval muutunud populaarsemaks unikaal-keraamika viljelemisel. Tehnoloogiliselt on soolaglasuur originaalne ning erineb kõigist teistest glasuuridest selle poolest, et ta tekib ahju asetatud toodetele põletuse käigus iseeneslikult. Ahju pakitakse glasuurimata õhkkuivad tooted ning peale põletamist võetakse välja glasuuritud tooted, kusjuures on tegemist ühe vastupidavaima glasuuriliigiga keraamikas üldse. Sool paisatakse ahju põletuse hetkel, mil savikeha on hakanud just paakuma ja temperatuur tõusnud üle 1160´. Värska muuseumiahi on lahtise tulega ahi ja seal visati sool otse tulekoldesse, kust see aurustunud kujul toodeteni jõudis. Kuna t´langes kohe peale viskamist 200-300´siis tuli soola ahju toimetada korduvalt väikeste portsjonitena neli korda, vahepeal temperatuuri uuesti 1200´ni tõstes. Kerge reduktsiooni tekitamiseks ja kuldsete laikude saamiseks keraamikal segati soola sisse ka nisukliid. Soola kulus 5kg ja kliid 4kg. Kogu põletusprotsessi jälgiti läbi ahju müüritisse jäetud vaateava. Kvaliteetse soolaglasuuri saamise eelduseks on õnnestunud põletus.
Põhiosa näitusetöödest on valmistatud pabersavist (kivinõumasspabersavi t`1150-1300´), kuna pabersavimass on toores olekus tavalisest massist tugevam ning võimaldab efektiivsemalt valmistada suureformaadilisi töid. Pabersavi on pabermassist, savist ja veest tehtud plastiline modelleerimissegu, millele võib soovi korral lisada segu omadusi (plastilisust, urbsust, tulekindlust jne) mõjutavaid lisandeid. Pabersavist valmistatud toode säilitab talle antud vormi ka peale põletust. Põletamata töid saab väiksema riskiga transportida ateljeest eemal asuvasse ahju - nad ei purune nii kergelt. Seega ei teostatud ka ettepõletust enne Värskasse transportimist. Transpordi käigus sai kannatada ainult üks ese. Lisaks savile, paberile ja veele on pabermassile lisatud veel erinevaid  komponente. Kasutatud on ka männiokkaid, kruupe, kirsikive, herneid, hirssi, riisi jne. Dekoreerimiseks kasutatud  saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide.

Näitustel eksponeeritav seto valge pits loob näituse meeleolu ja täiendab, tuues näitusele antikvaarse hõngu. Põhiosa pitsilistest tekstiilidest näitusel pärinevad Aili ämma Maria Palmi kapisahtlitest. Maria Palm sündis 1930.a. Elas Setomaal, Koidula piiripunkti lähedal Vedernika külas. Käsitööd tegi lapseeast alates. Näitusel on väljas tema 8-9 aastase lapsena tehtud esimene  pitsiriba, mis alustatud ema ja lõpetatud tema enda  poolt. Väga armsalt ebaühlane. Käterätikute tikandid on  tikitud 10-14 aastasena. Veidi konarlised ja ebakorrapärased, kuid silmale siiski armas vaadata. Helesinise triibuga vahvelkoes käterätik tehtud Maria emal Raud Veeral Kosselki Kodumajanduskoolis 1920- ndatel aastatel. See käterätik sai ainsana 1939.a aprillikuu kodupõlengust välja toodud. Väga palju ilusat käsitööd, rahvariided sealhulgas põlesid majja sisse. Seetõttu on enamus pitsilistest esemetest hilisemast ajast. Mõned pühaselinad võivad olla valmistatud 19.saj. lõpus, 20 saj. alguses. Silvi Vorobjov on Maria Palmile lelletütar, kes on sündinud Koselkis, lõpetanud Petseri Keskkooli ja Räpina Sovhoostehnikumi. Praegu töötab Tallinna Hambapolikliinikus. Silvi erakogust on näitusele jõudnud 5 pitsilist käterätikut ja postelikoti (postel on põhuga täidetud magamiskott) kangas. Kanga kudunud tema ema Aleksandra Lättemägi  1935-1940 aastate paiku Setumaal Koselki külas. Veera Reissare tekstiilikogu sisaldab tema suguvõsa käsitööd aastatest 1935-1945. Suure osa heegeldustest teinud Veera ema Akulina Raud. Veera Reissar on Maria Palmi lapsepõlvesõbranna ja koolikaaslane. Veera on sündinud 1931. aastal Pankjavitsa lähedal Poroslova külas. Lõpetas Petseri Keskkooli, hiljem Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Terve elu töötanud matemaatikaõpetajana. Pensionieas tegelenud rahvatantsuga. Osalenud 4 korda üleeuroopalisel folkloorifestivalil Europeade. Praegu elab Tartus.

Näituse kujundamisel on tähtis osa olnud pitsiga käterätikutel ja pühaserättidel. Kõik tekstiilid peale musta dekoratiivkanga on kootud aastatel 1935-1945. Tänapäevane kangas tekitab vajaliku kontrasti vanadele tekstiilesemetele, andes neile võimaluse särada. Mustal poekangal tänapäevane pakutrükilahendus- Seto Talumuuseumi sepikojast leitud uksehingega söövitatud muster. Ruumi keskel asuvatele punasest tellisest tugisammastele on riputatud pitsilised savitahvlid. Postamentidel püüavad pilku keraamilised esemed. Klaasialustele pindadele  paigutatud rullikeeratud heegelpitsilised käterätikud ja pisemad keraamilised sõlekujulised ehted. Keraamilised näitusetööd kannavad endas tänapäevaseid uudseid võimalusi, andes pitsile aastatuhandete pikkuse eluea.

Kasutatud kirjandus: Leo Rohlin.Keraamika käsiraamat. Eesti Kunstiakadeemia, 2003

Eelmine leht: Kontakt    Järgmine leht: Koolitused 

sisukaart