Uudised

Kedrafest 2017
neljapäev, 10. detsember 2009 :: 19:15
Kategooria: Koolitused

Milliseid meeneid ostetakse


Artikkel Järva Teatajast "Turistid otsivad meenetest omapära", 01.05.2005, reporter Anne Põder.
Järvamaad külastaval turistil pole kaasaviimiseks osta sinimustvalge rätikuga matrjoskasid ega  pilapiltidega T–särke. Selle asemel leiab ta ehedalt eestilikku kunsti– ja käsitöökraami. Paide i–punkti juhataja Piret Sihver ütles, et mõistagi satuvad turistid tema juurde kõige sagedamini, kuid pole mõeldav, et väike teabepunkt pakub laia valikut turistidele meelepäraseid meeneid.

Postitas: ailipalm

Eesti rahvustoidud pakuvad huvi
Sihver märkis, et tema annab vaid kasulikku teabematerjali ja äärmisel juhul mõne postkaardi või voldiku. «Nänni ostma saadan nad ikka kunsti– ja käsitööpoodidesse,» lisas ta. Hea müügiartikli on Sihvri meelest  välja mõelnud Eesti instituut, mis koostab erinevates keeltes raamatuid Eestile iseloomulike küsimuste kohta. «Menukas on ka nende ingliskeelne Eesti rahvustoitude raamat,» märkis ta. «Kellele Eesti toidud muljet avaldasid, loevad sealt, kuidas sülti ja mulgiputru valmistada.» Sihvri tähelepanekut mööda on turistidest rohkem meenetega hädas eestlased ise. Kuidas sa ikka välismaale tühja käega külla  sõidad. Tuleb midagi viia. Aga mida? Selline on nende põhimure. Kusjuures eestlased ei taha meenetele ka oluliselt palju kulutada. See on juba tõesti raske olukord. Eriti kui meeneid tuleks jagada suurele seltskonnale. Sihver tunnistas, et soovitab siis näppu võtta mõne sümboolikaga kleebise või pehme helkuri.
Paide kunstikaupluse juhataja Marje Jürisoo ütles veendunult, et sümboolika aeg on läbi. «Tellin seda minimaalselt,» lausus ta. «Turisti ei huvita, kas esemel on mingil moel kujutatud piirkonna sümboleid, pigem otsib ta endale praktilist väärtust omavat eset, mis on Eestis valmistatud.»

Sümboolika pole enam tõmbenumber
Samas on Jürisoo märganud, et sümboolika kasutusest on loobunud ka kunstnikud. «Selliseid meeneid tehakse pigem mõne omavalitsuse või asutuse tellimusel, mitte müügiks,» selgitas ta. Sümboolikaga toodetest on Jürisool pakkuda vaid mõni maalija graafiline leht Paide Vallitornist ja nahkvõtmehoidjaid. «Paidele iseloomulikku südame teemat leiab muidugi paljude toodete seast, kuid neile pole peale kirjutatud, et nad just Paidet reklaamiksid,» märkis ta.  Ostmisel lähtuvad ilmarändurid kõige rohkem hetke meeleolust, kollektsioneerimistavast, maitsest ja eseme reisisobilikkusest. Mida väiksem, kergem ja praktilisem, seda parem. Jürisoo kogemus on näidanud, et kaasavõtmise ebamugavuse pärast ei jäeta ostmata isegi eestimaist klaasi ja keraamikat. «Saab ju õrnad esemed nii pakkida, et nendega midagi ei juhtuks,» lausus ta. «Olen täheldanud, et Eesti klaas ja keraamika on just see, mis meeldib ja mida peetakse eriliseks. Samuti ehted ja nahkehistöö.» Isegi maale ostetakse, kuid mitte sümboolsete vaadetega, vaid pigem mõne omase stiiliga Eesti autori loomingut. «Näiteks Ave Nahkuri eestilikke ja eestikeelse tekstiga pilte on ostetud,» märkis ta.
Kõrval asuva käsitööpoe juhataja Ene Kuldre ütles, et tühjade kätega ei lahku turistid tavaliselt ka tema poest. «Midagi meelepärast ikka leidub,» lausus ta. «Oleme pannud välja ka sümboolikaga toodete riiuli, kuid enamik oste tehakse praktilist väärtust omavate esemete seast.»
Sümboolseid pilte ja kujundeid võib leida keraamilistelt kruusidelt, nahkköites märkmikelt, linastelt sauna– või piknikulinadelt ja väikestelt maalidelt. Põhisümbolid on Paide Vallitorn ja «Hääletaja» paekivikuju Paides.

Naturaalsed materjalid meeldivad kõigile
Üks puunikerdus on Kuldre teada tehtud nelja kuninga ainetel, kuid sel pole praktilist väärtust. «Minule ei meeldi suveniirid, mis koguvad vaid tolmu,» lausus ta. «Tundub, et sama meelt on ka turistid.» Kuldre tähelepanekut mööda on turistide lemmikud puidust võinoad, pannilabidad, kadakast kuumaalused, kudumid ja muu vähe ruumi võttev kaup. «Põhiline, mida üks välismaalane hindab, on naturaalne materjal ja võimalus eset millekski kasutada,» tunnistas ta.
Mälestuseks saab üht–teist kaasa osta lillekauplustest. Maie Pertel ütles, et nemad müüvad selle eesmärgiga keraamilisi tooteid. «Paide piltidega on meil kohvikruusid ja õllekannud,» märkis ta. «Ülejäänud tooted on lihtsalt eestipärased.» Eriti stiilne on Perteli hinnangul vanaaegses talupoja stiilis mõisakeraamika. Tooted pole mõeldud iluasjadeks, vaid kasutuseks. «Ka Siimusti keraamika on ilus ja nõutud. Seda hindavad eelkõige eestlased,» lausus ta.
Paide Vallitorn pakub külastajaile mõistagi Vallitorni sümboolikaga esemeid. Pileteid müütav Sirje Rõuk tunnistas, et ega neil suurt valikut ole, kuid mõne kruusi, seinataldriku, tuhatoosi, lillevaasi, postkaardi või voldiku saab huviline siiski osta. Põhiline, mis välismaalastest külastajaid huvitab, on  Rõugu tähelepanekut mööda see, et ese võtaks vähe ruumi ja kujutaks kohta, kus ta on käinud. «Mõni küsib postkaardi juurde marki, et tuttavatele endast teada anda,» lisas ta.
Neile, kes Paidest rohkem huvituvad, müüakse samas ülevaatefilmi videokassetil ja CD–l.

Eelmine leht: Kontakt    Järgmine leht: Koolitused 

sisukaart