Uudised

Kedrafest 2017
esmaspäev, 23. august 2010 :: 13:45
Kategooria: Näitused

Keraamikanäitus septembris


30. septembril avatakse minu tööde näitus Eesti Suursaatkonnas Kopenhaagenis. Näituse korraldamiseks eraldas stipendiumi Eesti Kultuurkapital. Suur tänu ka Eesti Välisministeeriumi ja Eesti Suursaatkonna Taani personalile igakülgse abi eest.

Postitas: ailipalm

Osana saatkonna kultuuritööst eksponeeritakse saatkonna ruumes Eesti kunstnike loomingut. Enamasti foto või maalikunsti.
Esimest korda tutvustatakse keraamikat.

Näitusel, mis avataks septembrikuus Kopenhaagenis, võib näha erineval viisil põletatud ja valmistatud keraamikat.

Keraamika, mis põletatud elektrilises keraamikapõletusahjus. Enne glasuuripõletusprotsessi on tehtud eelpõletus temperatuuril 900oC. Tooted on siis poorsed ja imavad kergesti vett, hõlbustades glasuurimist. Kõrgkuumuskeraamika glasuuripõletuse käigus tekib glasuuri ja savikeha vahele neid ühendav puhverkiht, kus glasuur on osaliselt tunginud savikehassse. Tehnikatest  on kasutatud vormi peal modelleerimist, vormi pressimist ja rullitehnikat. Dekoreerimisel on kasutatud saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide. Glasuur esemetele kantud pintsliga, kasutatud  ka sissevalamist.

Soolaglasuuriga kõrgkuumuskeraamika e. unikaalkeraamika on põletatud Värskas, Seto Talumuuseumi puuküttega keraamikapõletusahjus. Kuna elektriahjus põletus neutraalne, siis reduktsioonpõletust seal läbi viia ei saa. Seetõttu soovitud soolaglasuuri  saamiseks tehti põletus puuküttega keraamikapõletusahjus. Soolaglasuur on to 1160-1350oC  keedusoola toimel ahju keskkonnas tekkiv läbipaistev kivinõuglasuur, mis võeti tarvitusele Saksamaal 12. sajandil ning on olnud oma ökonoomsuse tõttu laialt kasutatav eelkõige tarbekeraamika valmistamisel kuni 20. saj. keskpaigani. Tänapäeval on soolaglasuuri kasutamine keraamikas muutunud populaarsemaks unikaalkeraamika viljelemisel. Tehnoloogiliselt on soolaglasuur originaalne ning erineb kõigist teistest glasuuridest selle poolest, et ta tekib ahju asetatud toodetele põletuse käigus iseeneslikult. Tegemist on ühe vastupidavaima glasuuriliigiga keraamikas üldse. Ahju pakitakse glasuurimata õhkkuivad tooted ning peale põletamist võetakse välja glasuuritud tooted. Sool paisatakse ahju põletuse hetkel, mil savikeha on hakanud just paakuma ja temperatuur tõusnud üle 1160oC.  Värska muuseumiahi on lahtise tulega ahi, mis hinnatud just põlemisel tekkiva pika tuleleegi tõttu. Värskas visati sool otse tulekoldesse, kust see aurustunud kujul toodeteni jõudis. Kuna to langes kohe peale soola viskamist 200-300oC, siis lisati  soola ahju korduvalt, väikeste portsjonitena, vahepeal temperatuuri uuesti 1200o C -ni tõstes. Kerge reduktsiooni ja kuldsete laikude tekitamiseks keraamikal segati soola sisse ka nisukliid. Kogu põletusprotsessi Värskas jälgiti läbi ahju müüritisse jäetud vaateava.

Pabersavist valmistatud kõrgkuumuskeraamikast osa on põletatud  Värskas, Seto Talumuuseumi puuküttega keraamikapõletusahjus to 1300oC. Dekoreerimiseks kasutati saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide. Pabersavi on pabermassist, savist ja veest tehtud plastiline modelleerimissegu, millele võib soovi korral lisada segu omadusi (plastilisust,  tulekindlust, urbsust) mõjutavaid lisandeid. Näitusetöödes kasutati männiokkaid, kruupe, herneid, hirssi, riisi jne. Pabersavimass on toores olekus tavalisest massist tugevam ning võimaldab efektiivsemalt valmistada suureformaadilisi töid. Pabersavist valmistatud toode säilitab talle antud vormi ka peale põletust. Põletamata töid saab väiksema riskiga transportida ateljeest eemal asuvasse ahju. Nad ei purune nii kergelt. Tänu orgaanilise aine ärapõlemisele on põletatud tööd ka kergemad.

Näitusel eksponeeritakse ka Pelle Kalmo (foto- ja kunstigaleriist SOTAPOTA) tehtud fotosid  Aili Palmi keraamikast.

Näituse valmimisele aitas kaasa Eesti Kultuurkapital.

Eelmine leht: Kontakt    Järgmine leht: Koolitused 

sisukaart