Uudised ›› Koolitused

Kedrafest 2018
kolmapäev, 01. juuni 2011 :: 19:52
Kategooria: Koolitused

Näitus Herfølge raamatukogus


Täna, 1.juunil avati pitsilise keraamika näitus Taanis, Herfølge raamatukogus. Ilmus ka kohaliku ajalehe pressiteade.

Postitas: ailipalm

Näitusel eksponeeritakse kõrgkuumuskeraamikat, mis põletatud elektrilises keraamikapõletusahjus temperatuuril 1260oC. Sellega on saavutatud savi maksimaalne tihenemine ja saavutatud toodete kestvus ning vastupidavus. Enne glasuuripõletusprotsessi on tehtud eelpõletus temperatuuril 900oC. Tooted on siis poorsed ja imavad kergesti vett, hõlbustades glasuurimist. Kõrgkuumuskeraamika glasuuripõletuse käigus tekib glasuuri ja savikeha vahele neid ühendav puhverkiht, kus glasuur on osaliselt tunginud savikehassse. Tehnikatest  on kasutatud vormi peal modelleerimist, vormi pressimist ja rullitehnikat. Dekoreerimisel on kasutatud saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide. Glasuur esemetele kantud pintsliga, kasutatud  ka sissevalamist.

Soolaglasuuriga kõrgkuumuskeraamika e. unikaalkeraamika on põletatud Värskas, Seto Talumuuseumi puuküttega keraamikapõletusahjus. Kuna elektriahjus on põletus neutraalne, siis reduktsioonpõletust seal läbi viia ei saa. Seetõttu soovitud soolaglasuuri  saamiseks tehti põletus puuküttega keraamikapõletusahjus. Soolaglasuur on to 1160-1350oC  keedusoola toimel ahju keskkonnas tekkiv läbipaistev kivinõuglasuur, mis võeti tarvitusele Saksamaal 12. sajandil ning on olnud oma ökonoomsuse tõttu laialt kasutatav eelkõige tarbekeraamika valmistamisel kuni 20. saj. keskpaigani. Tänapäeval on soolaglasuuri kasutamine keraamikas muutunud populaarsemaks unikaalkeraamika viljelemisel. Tehnoloogiliselt on soolaglasuur originaalne ning erineb kõigist teistest glasuuridest selle poolest, et ta tekib ahju asetatud toodetele põletuse käigus iseeneslikult. Tegemist on ühe vastupidavaima glasuuriliigiga keraamikas üldse. Ahju pakitakse glasuurimata õhkkuivad tooted ning peale põletamist võetakse välja glasuuritud tooted. Sool paisatakse ahju põletuse hetkel, mil savikeha on hakanud just paakuma ja temperatuur tõusnud üle 1160oC.  Värska muuseumiahi on lahtise tulega ahi, mis hinnatud just põlemisel tekkiva pika tuleleegi tõttu. Värskas visati sool otse tulekoldesse, kust see aurustunud kujul toodeteni jõudis. Kuna to langes kohe peale soola viskamist 200-300oC, siis lisati  soola ahju korduvalt, väikeste portsjonitena, vahepeal temperatuuri uuesti 1200o C -ni tõstes. Kerge reduktsiooni ja kuldsete laikude tekitamiseks keraamikal segati soola sisse ka nisukliid. Kogu põletusprotsessi Värskas jälgiti läbi ahju müüritisse jäetud vaateava.

Pabersavist valmistatud kõrgkuumuskeraamikast põhiosa on põletatud  Värskas, Seto Talumuuseumi puuküttega keraamikapõletusahjus to 1300oC. Dekoreerimiseks kasutati saviglasuure, angoobe, pigmente ja oksiide. Pabersavi on pabermassist, savist ja veest tehtud plastiline modelleerimissegu, millele võib soovi korral lisada segu omadusi (plastilisust,  tulekindlust, urbsust) mõjutavaid lisandeid. Näitusetöödes kasutati männiokkaid, kruupe, herneid, hirssi, riisi jne. Pabersavimass on toores olekus tavalisest massist tugevam ning võimaldab efektiivsemalt valmistada suureformaadilisi töid. Pabersavist valmistatud toode säilitab talle antud vormi ka peale põletust. Põletamata töid saab väiksema riskiga transportida ateljeest eemal asuvasse ahju. Nad ei purune nii kergelt. Tänu orgaanilise aine ärapõlemisele on põletatud tööd ka kergemad.

 

Fotoplakatitel Aili Palmi keraamika, pildid tegi Pelle Kalmo.

Eelmine leht: Uudised    Järgmine leht: Näitused 

sisukaart